Rulluisutaja blogi jätkub, uus aadress on
rulluisutaja.wordpress.com
teisipäev, 22. juuli 2008
reede, 18. juuli 2008
Sobib ka nohikutele
Rulluisulegend ja -farmer Eddy Matzger on võitnud NYC 100 km maratoni, rulluiskudel roninud Giza püramiidi tippu, kihutanud võidu härgadega, RULLUISKUDEL roninud Kilimandzaaro tippu ja teinud sada muud imet ... Nüüd on ta avaldanud oma Hiina videomuljed. Eddy Matzger in Shanghai - Teaduse- ja tehnoloogiamuuseumi metroojaama kumeral klaaskatusel ja basseinis [>]
Vaata ka Eddy Matzger Skates Xi'an China
Nonii, siia ma tahtsin veel kirjutada sellest, kuidas Eddy Matzgeril Hiinas Suzhou maratoil läks aga ... seda ma ei saa teha. World Inline Cup uudiste ja tulemuste otsimine on päris tüütu töö. Võiks öelda, et need on Hiina keeles ja Šveitsi pangas. Või vastupidi. Uhh, ma ei taha sellest rohkem rääkida.
Ahjaa, nohikutele! Rulluisutamine on khuul! Aga pea meeles, et kõike ei pea ise järgi tegema! Näiteks klaasist kaarkatusele ei maksa ronida ... Vaata videot, selleks ongi juutuub.
Aga vees uisutamise võid ikka järele proovida. Eestis pole tänavabasseinid ja purskkaevud eriti moes ja kui mõni leidub, siis on seal kindlasti politseivalve. Trrr! Nii et kasuta veeuisutamiseks lompe - neid meil jätkub. Ja ära kuula seda laagrite roostetamise juttu, laagreid saab poest juurde. Peale vihma uisutamine on parim ja veeloikudest läbi kihutamise sahinat poest osta küll ei saa.
Vaata ka Eddy Matzger Skates Xi'an China
Nonii, siia ma tahtsin veel kirjutada sellest, kuidas Eddy Matzgeril Hiinas Suzhou maratoil läks aga ... seda ma ei saa teha. World Inline Cup uudiste ja tulemuste otsimine on päris tüütu töö. Võiks öelda, et need on Hiina keeles ja Šveitsi pangas. Või vastupidi. Uhh, ma ei taha sellest rohkem rääkida.
Ahjaa, nohikutele! Rulluisutamine on khuul! Aga pea meeles, et kõike ei pea ise järgi tegema! Näiteks klaasist kaarkatusele ei maksa ronida ... Vaata videot, selleks ongi juutuub.
Aga vees uisutamise võid ikka järele proovida. Eestis pole tänavabasseinid ja purskkaevud eriti moes ja kui mõni leidub, siis on seal kindlasti politseivalve. Trrr! Nii et kasuta veeuisutamiseks lompe - neid meil jätkub. Ja ära kuula seda laagrite roostetamise juttu, laagreid saab poest juurde. Peale vihma uisutamine on parim ja veeloikudest läbi kihutamise sahinat poest osta küll ei saa.
teisipäev, 15. juuli 2008
Speed Skate World
Peter Doucet on Kanada uisutaja, kelle rulluisupäevik Speed Skate World väärib vaatamist. Tekste ja pilte, viiteid blogidele, foorumitesse üle maailma ... see on rohkem kui lihtsalt blog.
Värskeima postituse sisu on World Inline Cup, Suzhou etapp Hiinas ja muidugi videoklipp. Eelmisel reedel on Peter kohanud vanu ja uusi sõpru Pariisis. Friday Night Skate 11.7.2008 jutt on speedskateworld lehel ja video juutuubis.
http://speedskateworld.com/
http://wordpress.com/tag/world-inline-cup/
http://www.youtube.com/user/shaloheat
Värskeima postituse sisu on World Inline Cup, Suzhou etapp Hiinas ja muidugi videoklipp. Eelmisel reedel on Peter kohanud vanu ja uusi sõpru Pariisis. Friday Night Skate 11.7.2008 jutt on speedskateworld lehel ja video juutuubis.
http://speedskateworld.com/
http://wordpress.com/tag/world-inline-cup/
http://www.youtube.com/user/shaloheat
reede, 11. juuli 2008
Pikem, kiirem, kõvem ...
Kas sa oled kunagi kaalunud rulluisuraami vahetamist pikema vastu? Näiteks 23 tollise? Mahub rohkem rattaid ja saab kiiremini edasi. Manööverdada on veidi ebamugav, aga selle eest on ikka väga, väga palju pikem, kui teistel.
Tarbijate soovidele vastu tulles, on peagi Tallinna Kaubamajas saadaval moodsad ... :-) No võib-olla ikka ei ole kah, aga tõsi on see, et Bont on 584 mm raami ja kuus 110 mm ratast, saapa alla kruvinud.
On raske ette kujutada, millist kiirust nendega arendada võib. Allamäge üle saja, seda kindlasti. Mulle tundub, et see ei pruugi olla eriti vahva. Kuidas pidurdamisega oleks?
Praegu rulluisuvõistlustel sellise varustusega sõita ei või ja mõistlik oleks, et ka tulevikus mitte. Ei ole vaja hakata F1-ga võidu ajama. Võimalikud kaasnevad õnnetused võivad tuua alale vaid negatiivset tähelepanu ja korvamatut kahju.
Jäägu gigantraam üksikutele friikidele. Ekstreemvarustus ei ole kindlasti mõeldud laiatarbekaubaks ja ka World Team kiiruisutajatele on see liig. Usun, et sellega nõustub ka tootja.
Mis on Bonti tootearenduse tegelik eesmärk? Arvata võib, et see on jõudemonstratsioon. Me suudame ja me võime. Tehnikaimed on vaja panna enda kasuks võistlema ja tehnikasaavutused on vaja kirjutada enda nimele. Tootmine on treening ja müük on võistlus. Auhindu jagatakse dividendides.
Ja tehnikaimelaps lükatakse veerema, mainekujunduse tiimi heaks. Kiiremini, kiiremini, kiiremini ...
Bont Gigantathon 6x110 inline racing frame PILDID ja VIDEO
Lingid viivad bont.com lehele, sealt on pärit ka siin olev pilt.
Tarbijate soovidele vastu tulles, on peagi Tallinna Kaubamajas saadaval moodsad ... :-) No võib-olla ikka ei ole kah, aga tõsi on see, et Bont on 584 mm raami ja kuus 110 mm ratast, saapa alla kruvinud.
On raske ette kujutada, millist kiirust nendega arendada võib. Allamäge üle saja, seda kindlasti. Mulle tundub, et see ei pruugi olla eriti vahva. Kuidas pidurdamisega oleks?
Praegu rulluisuvõistlustel sellise varustusega sõita ei või ja mõistlik oleks, et ka tulevikus mitte. Ei ole vaja hakata F1-ga võidu ajama. Võimalikud kaasnevad õnnetused võivad tuua alale vaid negatiivset tähelepanu ja korvamatut kahju.
Jäägu gigantraam üksikutele friikidele. Ekstreemvarustus ei ole kindlasti mõeldud laiatarbekaubaks ja ka World Team kiiruisutajatele on see liig. Usun, et sellega nõustub ka tootja.
Mis on Bonti tootearenduse tegelik eesmärk? Arvata võib, et see on jõudemonstratsioon. Me suudame ja me võime. Tehnikaimed on vaja panna enda kasuks võistlema ja tehnikasaavutused on vaja kirjutada enda nimele. Tootmine on treening ja müük on võistlus. Auhindu jagatakse dividendides.
Ja tehnikaimelaps lükatakse veerema, mainekujunduse tiimi heaks. Kiiremini, kiiremini, kiiremini ...
Bont Gigantathon 6x110 inline racing frame PILDID ja VIDEO
Lingid viivad bont.com lehele, sealt on pärit ka siin olev pilt.
neljapäev, 10. juuli 2008
kolmapäev, 9. juuli 2008
Sinu lapsed ei julge sõpru külla kutsuda, sest nad ei tea, millal liibuvas kombes isa välja ilmub
Sa teed köögis tõukeharjutusi ja uhkustad sõprade ees oma armidega. Sa kannad tänaval kiivrit ja kõik su sõbrad kannavad kiivrit.
Kas tuleb tuttav ette?
Vana hea retsept rulluisusõltuvuse diagoosimiseks on Sprintskate lehel.
Kas tuleb tuttav ette?
Vana hea retsept rulluisusõltuvuse diagoosimiseks on Sprintskate lehel.
Pilt on laenatud siit
teisipäev, 8. juuli 2008
Müüa Rulluisutaja
Palun, kolme kuu miinimumpalga summa eest võid osta endale Rulluisutaja. Koos taldrikuga. Lisatud andmetest ei selgu, kui kiiresti ta sõidab ja kas ta üldse liigutab. No selle raha eest ikka võiks küll natukene.
Mis asi see on? Funfurnitures müügil
- Toote kood: 2036
- Nimi Rulluisutaja
- Pikkus 71 cm
- Kõrgus 168 cm
- Laius 36 cm
- Hind: 12000.-
Mis asi see on? Funfurnitures müügil
esmaspäev, 7. juuli 2008
7.7. seitse aastat tagasi: Eesti rulluisutajad Soomes
7. juuli on Eesti rulluisutamise suursündmuse tähtpäev. 2001. aastal võtsid 70 rulluisutajat ette ülelahematka, eesmärgiks veeta päev rulluiskudel Helsingis. Ettevõtmine pälvis ka Helsingin Sanomate tähelepanu ja ilmselt oli see esimene kord, kui Eesti rulluisutajatest välismeedias kirjutati.
Rulluisuretke meediakajastuse linke ei õnnestu lisada, sest HS arhiiv on tasuline. Ajaloohuvilistele ja ajaloo huvides saab nüüd Helsingin Sanomate ja Postimehe lehejuttude koopiaid näha siin.
Rulluisuretke meediakajastuse linke ei õnnestu lisada, sest HS arhiiv on tasuline. Ajaloohuvilistele ja ajaloo huvides saab nüüd Helsingin Sanomate ja Postimehe lehejuttude koopiaid näha siin.
Virolaiset rullaluistelivat maratonin HelsingissäJa Postimehe lugu:
Sanni Jokinen, Helsingin Sanomat, 8. heinäkuuta 2001
Noin kahdeksankymmentä nuorta virolaista saapui lauantaina Helsinkiin rullaluistellakseen maratonin, yli neljäkymmentä kilometriä. Porottava auringonpaiste ja tukahduttava kuumuus eivät luistelijoita haitanneet. "Otetaan rauhallisesti ja nestettä mukaan, niin kyllä se siitä", pohti Urmas Leirost. "On totta, että auringon kanssa pitää olla varovainen. Ystäväni sai muutama päivä sitten lämpöhalvauksen rullaluistellessaan", Leirost kertoi.
Kun virolaisryhmä puolenpäivän aikaan saapui Helsinkiin, oli Olympiaterminaalin ravintolan terassi jo täynnä. Kaljatuoppien takaa ihmiset tiirailivat uteliaina rullaluistelijaryhmää.
"Tulimme tänne, koska Helsingissä on hyvät tiet. Monet ovat harjoitelleet vuosia Tallinnassa ja haluavat nähdä muitakin paikkoja. Haluamme myös esitellä eestiläistä rullaluistelukultuuria", kertoi virolaisen Öörull –rullaluisteluseuran johtokunnan jäsen Peeter Pihlak.
Suomeen saapuneista rullaluistelijoista useat ovat Öörullin jäseniä. Nuorin virolaisluistelijoista oli kahdeksanvuotias ja vanhin 47.
"Olen rullaluistellut kolme vuotta. Aloitin ensin, sitten isäkin ryhtyi luistelemaan", kertoi kymmenenvuotias Cardo Poolar, jolla oli sekä polvet että huuli ruvella.
"Rullaluistellessa kaaduin" Cardo hymyili.
Myös 11-vuotias Roland Korju paranteli urheiluvammojaan.
"Käsi murtui viikko sitten. On se kipeä, muttei niin kipeä, etten pystyisi luistelemaan."
Tällä kertaa pojilla on polvi- ja käsisuojat mukana matkassa, toisin kuin useimmillä muilla. Kypäröitäkään ei virolaisilla näkynyt.
"Porukalle on kerrottu, että suojia pitäisi käyttää. Tallinnassa se vain ei kuulu kulttuurin. Suojien käyttö ei ole siellä trendikästä", Urmas Leirost totesi.
Rullaluistelijoiden lauantainen urakka sisälsi kaksi osaa. Ensin ryhmä suuntasi Mäntyniemeen ja sieltä Lehtisaaren ja Lauttasaaren kautta takaisin keskustaan.
Iltapäivällä kierreltiin Töölönlahdella ja keskustan ympäristössä.
Virolaisia vastaanottaneet Katukiitäjät-yhdistyksen jäsenet olivat suunnitelleet reitit etukäteen ja ilmoittaneet luistelumaratonista poliisille.
"Eihän tämä ole vielä mitään. Parikkymmentä meidän jäsentämme luistelee paraikaa Kilpisjärveltä Hankoon, 1300 kilometriä. Päivämatka on vajaa 120 kilometriä. Se on ihan hullun puuhaa tässä helteessä", päivitteli Katukiitäjien sihteeri Ritva Kinnunen.
Rulluisutajad mõõdavad Helsingi tänavaid70 rulluisutajat Eestist. Ma olen uhke, et olin üks teie hulgas. :-P
Eda Post / Postimees / 7. juuli 2001
Täna hommikul paneb sadakond Eesti rulluisutajat uisud kotti ja sõidab põhjanaabrite juurde, et teha maratonring Helsingi tänavatel.
Koos Soome uisuliidu esindajate ja Helsingi rulluisuklubi Katukiitäjät liikmetega sõidavad Eesti rulluisutajad õhtuni mööda Helsingi kesklinna. Kavas on teha kaks ringi, kokku umbes 45 kilomeetrit. Korraldajad valisid raja välja linna rattateede kulgemise järgi.
Aeglane sõidutempo
Uisutamistempo tõotab tulla aeglane, sest noorim grupiliige on kaheksa- ja vanim 47-aastane.
Ka üks ürituse korraldajatest Peeter Pihlak nentis, et tegemist pole võidusõiduga. Pigem on ettevõtmise eesmärk lõbutseda Helsingi heas korras asfaltteedel.
«Tallinna teeolud on päris hullud,» nentis Pihlak. «Auto-aknast võib vaadata, et kõik on okei, aga rulluisuratastega tunneb väiksemaidki konarusi.»
Rulluisutajate hinnangul pole isegi Pirital korralikku ratta- ega kõnniteed. Sõiduteel aga liikluseeskirja järgi rulluiskudega sõita ei tohi ning pealegi on see ääretult ohtlik. Paremad teed asuvad kesklinnast kaugel - Kakumäe ringil ja Viimsi poolsaarel president Meri maja lähedal.
Väiksemate rühmadena on eestlased varemgi oma lõbuks välismaal rulluisutamas käinud, ent nii suurt ettevõtmist kui tänane Helsingi-sõit pole varem olnud.
Rulluisutajate suurpäev
«See saab Eesti rulluisutajate suurpäevaks,» ennustas Pihlak. Ta lisas, et välismaal sõitmas käimist on plaanis jätkata ning järgmisel korral ollakse ehk põhjanaabrite juures kahel augustipäeval, kui toimub Helsinki Roller Marathon.
Maailma suuremates linnades on rulluisutajate ühissõidud levinud ja näiteks Pariisis tuleb kokku 25 000 osaleja ringis, kelle pärast pannakse isegi liiklus seisma, rääkis Pihlak.
Eesti rulluisutajad teevad igal reede õhtul tuuri Tallinna tänavatel, «Friday Night Skate´i» nime kandev ühissõit sai osalejate sõnul alguse eelmisel aastal puhtjuhuslikult. Alguses läks koos sõitma kaks uisutajat, järgmisel nädalal oli neid kümmekond ja suve lõpuks kogunes juba üle 200 osaleja.
pühapäev, 6. juuli 2008
Räägi seda lastelastele
Kas rulluisutamine on ohutu? III
Kas rulluisutamine on ohutu? Ei ole. Rulluisutamise ohud käivad kaasas selle ala võludega. Naudid veeremise kiirust, pead arvestama ka kukkumise kiirusega. Kaifid rullusisraja mõnu, arvesta kokkupõrkamise valu. Rulluisutamise ohud käivad rulluisutajaga kaasas. Nad jälitavad sind pidevalt ja nende kinnisidee on: „ma võin sulle teha väga haiget, ma võin selleks kasutada ükskõik mida või keda”.
Tegelikult sa ju naudid ohtu. Riski, keelatud piiril liikumist, hirmust üleolekut, adrenaliini. Mõni hangib elamusi õudusfilme vaadates, teine autoga kihutades. Sa tead, et see kõik ei ole võrreldav tundega, mida annab rulluisutamine. See on eriline.
Ühel heal päeval küsivad sinult sinu lapselapsed – mis asi on adrenaliin? Õnneks ei pea sa neile vastama, et adrenaliin on see, kui vanaema pimedas toas telekat vaatas, või vanaisa trepil komistas. Sa tead, et adrenaliin on rulluisutamine. Räägi seda lastelastele.
Kas rulluisutamine on ohutu? Ei ole. Rulluisutamise ohud käivad kaasas selle ala võludega. Naudid veeremise kiirust, pead arvestama ka kukkumise kiirusega. Kaifid rullusisraja mõnu, arvesta kokkupõrkamise valu. Rulluisutamise ohud käivad rulluisutajaga kaasas. Nad jälitavad sind pidevalt ja nende kinnisidee on: „ma võin sulle teha väga haiget, ma võin selleks kasutada ükskõik mida või keda”.
Tegelikult sa ju naudid ohtu. Riski, keelatud piiril liikumist, hirmust üleolekut, adrenaliini. Mõni hangib elamusi õudusfilme vaadates, teine autoga kihutades. Sa tead, et see kõik ei ole võrreldav tundega, mida annab rulluisutamine. See on eriline.
Ühel heal päeval küsivad sinult sinu lapselapsed – mis asi on adrenaliin? Õnneks ei pea sa neile vastama, et adrenaliin on see, kui vanaema pimedas toas telekat vaatas, või vanaisa trepil komistas. Sa tead, et adrenaliin on rulluisutamine. Räägi seda lastelastele.
laupäev, 5. juuli 2008
Riskianalüüs
Kas rulluisutamine on ohutu? II
Kas tänaval kõndimine on ohutu? Ilmselt seni on, kuni sulle midagi pähe ei saja. Ja selleks ei pea alati olema katusekivi või purjus autojuht. Rulluisutamine on samuti - ohutu seni, kuni sa kellelegi ette ei jää või ise otsa ei kihuta.
Ohtu pole vaja- üle ega alahinata, ohtu peab püüdma hinnata vastavalt olukorrale. Riskianalüüs – kasuks tuleb, kui mõtled mõned asjad ENNE läbi. Kuidas saab olla ohtlik kõige väiksem kivike või puuoks, mida sa isegi ei märka? Kas juhid ja jalakäijad oskavad ja tahavad arvestada rulluisutaja kiirusega? Millised pinnad (asfalt, puu, plekk, klaas ...) on tugevamad, kui sinu nahk? Kas ootamatu (näiteks koerarihm) on alati ettearvamatu?
Armasta muru! Murule maandumine on parim. Aga mõtle, mida teha, kui muru ei ole käepärast. Mõtle ka sellele, mida sa teed siis, kui enam ei ole aega mõelda.
Kuidas ennast ja teisi kaitsta? Sõnades on see lihtne. Õpi paremini uisutama. Õpi väga hästi pidurdama. Õpi kukkuma! Kasuta kiivrit. Arvesta kaasliiklejatega. Arvesta looduse toore jõuga. Märka ümbrust, hooli ümbritsevast. Mõtle ohutult.
Kas tänaval kõndimine on ohutu? Ilmselt seni on, kuni sulle midagi pähe ei saja. Ja selleks ei pea alati olema katusekivi või purjus autojuht. Rulluisutamine on samuti - ohutu seni, kuni sa kellelegi ette ei jää või ise otsa ei kihuta.
Ohtu pole vaja- üle ega alahinata, ohtu peab püüdma hinnata vastavalt olukorrale. Riskianalüüs – kasuks tuleb, kui mõtled mõned asjad ENNE läbi. Kuidas saab olla ohtlik kõige väiksem kivike või puuoks, mida sa isegi ei märka? Kas juhid ja jalakäijad oskavad ja tahavad arvestada rulluisutaja kiirusega? Millised pinnad (asfalt, puu, plekk, klaas ...) on tugevamad, kui sinu nahk? Kas ootamatu (näiteks koerarihm) on alati ettearvamatu?
Armasta muru! Murule maandumine on parim. Aga mõtle, mida teha, kui muru ei ole käepärast. Mõtle ka sellele, mida sa teed siis, kui enam ei ole aega mõelda.
Kuidas ennast ja teisi kaitsta? Sõnades on see lihtne. Õpi paremini uisutama. Õpi väga hästi pidurdama. Õpi kukkuma! Kasuta kiivrit. Arvesta kaasliiklejatega. Arvesta looduse toore jõuga. Märka ümbrust, hooli ümbritsevast. Mõtle ohutult.
reede, 4. juuli 2008
Kukkumiste valud blogides
Kas rulluisutamine on ohutu? I
Sirvisin veidi päevikuid, et mida inimesed ka rulluisutamisest kirjutavad. Ootamatult leidsin viimase paari nädala kirjutiste hulgas päris mitu valusat lugu. Kokku sai omamoodi kukkumiste ja kokkupõrgete TOP 5.
1. Kati kirjutab oma blogis, kuidas ta paar päeva tagasi äpardusse sattus. Rulluisutaja põrkas kokku jalgratturiga ja murdis küüne. Sellele lisandus sinikas. Kõlab täpselt nagu beibeanekdoot, inimene sai haiget ja naljakas ei ole. Järgneb õnnelik lõpp, lugege ise edasi.
Lisa: Järgmisel päeval sai Kati siiski vere välja. Uute ratastega oli teine minek ja kohe külg maas. Loodan, et see ei saa sul halvaks harjumuseks, sest ma ei jõua siin iga päev kah kukkumistest kirjutada.
2. Sofie on läbi elanud sarnase õnnetuse. Jalgrattur põrkas kokku rulluisutajaga. Äravahetamiseni sarnane lugu eelmisega, vaid nädalapäevad on erinevad. Või on ikka sama? Kui keegi kommenteeriks? Sofie jalgrattareisi kirjeldus jätkub veriste sündmustega ja lõpeb asjakohase näpuviibutusega liikluskorraldajate poole.
3. Laborihiir kirjeldab kukkumist Tabasalu rulluisuteel. Õnneks oli tal kiiver, kuid marrastus jalal on ilmselt väga valus. Eelmisel päeval õpetas ta lapsele ohutut kukkumist. Parane Pamiiris.
4. Raili on kukkunud rullsuuskadel. Sest talle ei jätkunud rulluiske. Mina oleks eelistanud orienteerumist, palju pehmem pind. Varesele valu ...
5. Ja kukkumiste kukkumine tuleb siin: „Sõidu alguses oli peagrupi suurus ca 150 meest, kuni kaheksandal kilomeetril toimus üks kõigi aegade suurimaid kukkumisi MK etapil, kukkus kokku 40-50 meest. Mehi langes nagu doomino nuppe, kiirus oli tol hetkel 50-60 kilomeetrit tunnis...”
Selle loo lõpus on ka rulluisuvõistluse video link, mida krimiuudiste sõpradel siiski vaadata ei tasu, sest verd seal ei näidata. Loe edasi Kerdi rulluisublogist.
Ohutu rulluisutamise teemal kirjutan veel ...
Sirvisin veidi päevikuid, et mida inimesed ka rulluisutamisest kirjutavad. Ootamatult leidsin viimase paari nädala kirjutiste hulgas päris mitu valusat lugu. Kokku sai omamoodi kukkumiste ja kokkupõrgete TOP 5.
1. Kati kirjutab oma blogis, kuidas ta paar päeva tagasi äpardusse sattus. Rulluisutaja põrkas kokku jalgratturiga ja murdis küüne. Sellele lisandus sinikas. Kõlab täpselt nagu beibeanekdoot, inimene sai haiget ja naljakas ei ole. Järgneb õnnelik lõpp, lugege ise edasi.
Lisa: Järgmisel päeval sai Kati siiski vere välja. Uute ratastega oli teine minek ja kohe külg maas. Loodan, et see ei saa sul halvaks harjumuseks, sest ma ei jõua siin iga päev kah kukkumistest kirjutada.
2. Sofie on läbi elanud sarnase õnnetuse. Jalgrattur põrkas kokku rulluisutajaga. Äravahetamiseni sarnane lugu eelmisega, vaid nädalapäevad on erinevad. Või on ikka sama? Kui keegi kommenteeriks? Sofie jalgrattareisi kirjeldus jätkub veriste sündmustega ja lõpeb asjakohase näpuviibutusega liikluskorraldajate poole.
3. Laborihiir kirjeldab kukkumist Tabasalu rulluisuteel. Õnneks oli tal kiiver, kuid marrastus jalal on ilmselt väga valus. Eelmisel päeval õpetas ta lapsele ohutut kukkumist. Parane Pamiiris.
4. Raili on kukkunud rullsuuskadel. Sest talle ei jätkunud rulluiske. Mina oleks eelistanud orienteerumist, palju pehmem pind. Varesele valu ...
5. Ja kukkumiste kukkumine tuleb siin: „Sõidu alguses oli peagrupi suurus ca 150 meest, kuni kaheksandal kilomeetril toimus üks kõigi aegade suurimaid kukkumisi MK etapil, kukkus kokku 40-50 meest. Mehi langes nagu doomino nuppe, kiirus oli tol hetkel 50-60 kilomeetrit tunnis...”
Selle loo lõpus on ka rulluisuvõistluse video link, mida krimiuudiste sõpradel siiski vaadata ei tasu, sest verd seal ei näidata. Loe edasi Kerdi rulluisublogist.
Ohutu rulluisutamise teemal kirjutan veel ...
neljapäev, 3. juuli 2008
Rulluisutajad Evelin Ilves ja Andrus Ansip
Rulluisutajate riik.
Rulluisuliidu president Evelin Ilves ja
rulluisuriigi peaminister Andrus Ansip
Tartu rulluisumaratonil 2007.
Pilt firs lehelt.
Rulluisutajate riigi rüütlid, medali ja jäätisekarikaga:
Veel pilte: Tartu rulluisumaraton 2007
Tartu rulluisumaraton 2008 toimub 10. augustil. 36 km ja 15 km.
Rulluisuliidu president Evelin Ilves ja
rulluisuriigi peaminister Andrus Ansip
Tartu rulluisumaratonil 2007.
Pilt firs lehelt.
Rulluisutajate riigi rüütlid, medali ja jäätisekarikaga:
Veel pilte: Tartu rulluisumaraton 2007
Tartu rulluisumaraton 2008 toimub 10. augustil. 36 km ja 15 km.
kolmapäev, 2. juuli 2008
Friday Night Skate Tallinn
Kiivrikaameraga Jaani kiriku ees. Üks vile kõik seisavad, kaks vilet kõik sõidavad. Väga lihtne.
Tänu Margusele
Tänu Margusele
esmaspäev, 30. juuni 2008
Kirjutada rulluisutamisest?
Milleks kirjutada?
Internetis uisutada ei saa. Ei ole mõtet proovidagi. Aga kirjutada rulluisutamisest? Milleks? Monitor ei asenda asfalti ja hiire rull on kuullaagritega võrreldes täiesti mannetu. Klaviatuuril klõbistamine lihaseid ei treeni. Tolmune ekraan ei saa olla alternatiiviks päevavalgusele ja värskele õhule. Sõnade vormimine pole võrreldav ratastel veeremisega. Blogiga mässamine ei asenda aega rulluiskudel. Wifi ei pane iialgi juukseid lehvima. Ja mitte ükski digivõrgustik ei suuda olla nii sotsiaalne, kui seda on rulluisutänav... Kirjutaks ikkagi? Seda on ju teised proovinud varemgi.
Millest nad muidu kirjutavad?
Rulluisukirjanikud ilmuvad välja tavaliselt kevadeti. Aprillis ja mais. Siis on ajakirjanikel vaja võidu intervjueerida jalgrattureid ja rulluisutajaid. Käsu korras otsitakse välja kõik tegelased ja aktivistid, kes ratastel veerevad. Liikumisharrastus saab oma propagandasüsti ja leheveerg on täidetud. Lisaväärtusena hangivad kõige uurivamad sulesepad endale villid varba otsa. Ja rulluisuhooaeg võib alata. Ajakirjanikud on lahedad.
Kevadiste rulluisujuttude teemaarendused mahuvad ilusti ninnu-nännu raamidesse. Kirjutatakse et oi kui vahva ja tore. Siis kirjutatakse kus on vahva ja tore. Sest seda me ju tahtsimegi. Ja muidugi siis kirjutatakse veel milliseid uiske poes müüakse ja mis see maksab. Sest müügimehed on ka lahedad.
Mittelahedatest asjadest kirjutatakese vahel kah, et asfalt koosneb aukudest ja kõnniteid katab liiv, mis võib teha rulluisutaja veriseks. Ja selles on süüdi linna-omavalitsus, kes peaks tee hooldaja olema, aga ei ole. Näiteks pealinna linnapeal on asfaldi, rulluisutajate ja teiste probleemide vastu paks nahk, paks auto ja kängururauad. Nojah, kõik inimesed ei saagi ju olla lahedad.
Kas see on tegelikult kah nii?
Jah, rulluisutamine ongi ninnu-nännu ja ilgelt lahe ja mitte ainult. Siis on ta veel punk, disko ja rokenroll. Harrastus, vajadus, ajaviide ja sport. Rulluisutamine on lõbus, valus, huvitav, raske, ohtlik, mõnus, keeruline, tavaline, eriline ... nagu iga teine asi - osa meie elust.
Rulluisutamisest võib kirjutada palju rohkem, erineva vaatenurga alt ja igal aastaajal. Rulluisutamisest peab kirjutama.
:-P
Internetis uisutada ei saa. Ei ole mõtet proovidagi. Aga kirjutada rulluisutamisest? Milleks? Monitor ei asenda asfalti ja hiire rull on kuullaagritega võrreldes täiesti mannetu. Klaviatuuril klõbistamine lihaseid ei treeni. Tolmune ekraan ei saa olla alternatiiviks päevavalgusele ja värskele õhule. Sõnade vormimine pole võrreldav ratastel veeremisega. Blogiga mässamine ei asenda aega rulluiskudel. Wifi ei pane iialgi juukseid lehvima. Ja mitte ükski digivõrgustik ei suuda olla nii sotsiaalne, kui seda on rulluisutänav... Kirjutaks ikkagi? Seda on ju teised proovinud varemgi.
Millest nad muidu kirjutavad?
Rulluisukirjanikud ilmuvad välja tavaliselt kevadeti. Aprillis ja mais. Siis on ajakirjanikel vaja võidu intervjueerida jalgrattureid ja rulluisutajaid. Käsu korras otsitakse välja kõik tegelased ja aktivistid, kes ratastel veerevad. Liikumisharrastus saab oma propagandasüsti ja leheveerg on täidetud. Lisaväärtusena hangivad kõige uurivamad sulesepad endale villid varba otsa. Ja rulluisuhooaeg võib alata. Ajakirjanikud on lahedad.
Kevadiste rulluisujuttude teemaarendused mahuvad ilusti ninnu-nännu raamidesse. Kirjutatakse et oi kui vahva ja tore. Siis kirjutatakse kus on vahva ja tore. Sest seda me ju tahtsimegi. Ja muidugi siis kirjutatakse veel milliseid uiske poes müüakse ja mis see maksab. Sest müügimehed on ka lahedad.
Mittelahedatest asjadest kirjutatakese vahel kah, et asfalt koosneb aukudest ja kõnniteid katab liiv, mis võib teha rulluisutaja veriseks. Ja selles on süüdi linna-omavalitsus, kes peaks tee hooldaja olema, aga ei ole. Näiteks pealinna linnapeal on asfaldi, rulluisutajate ja teiste probleemide vastu paks nahk, paks auto ja kängururauad. Nojah, kõik inimesed ei saagi ju olla lahedad.
Kas see on tegelikult kah nii?
Jah, rulluisutamine ongi ninnu-nännu ja ilgelt lahe ja mitte ainult. Siis on ta veel punk, disko ja rokenroll. Harrastus, vajadus, ajaviide ja sport. Rulluisutamine on lõbus, valus, huvitav, raske, ohtlik, mõnus, keeruline, tavaline, eriline ... nagu iga teine asi - osa meie elust.
Rulluisutamisest võib kirjutada palju rohkem, erineva vaatenurga alt ja igal aastaajal. Rulluisutamisest peab kirjutama.
:-P
esmaspäev, 2. juuni 2008
Algus
Alguses leiutati ratas. Siis tulid saapad. Ja siis rulluisud.
Siin blogis kirjutatakse ratastega saabastest.
Siin blogis kirjutatakse ratastega saabastest.
Tellimine:
Postitused (Atom)